Itaaliaaa….Supper! (12.03-19.03.2011)   Leave a comment

Ilmselgelt olen ma enda blogi vääga unarusse jätnud. Vabandan siis selle pärast. Lihtsalt väga kiire vahetusaasata lõpp oli ja kui aus olla siis kodus jätkus kõik sama kiirelt.

Itaalia. Olete kuulnud igast asju sellest kohast eks. Mina siis käisin Cortina D`apezzos, koos pere ja perekonna tuttavatega. Selline tõsine sportlik puhkus oli ikka.

Pm juba reis sinna oli päris pikk, kuid siiski möödus see minu jaoks magades. Kohale jõudsime, leidsime enda hotelli üles, tegime enda check-ini ära ja siis tubadesse. Õnn oli, et oli mingi 4 tärni hotell, kuna olime katusekorteris oma perega ja sinna kotte tassida oleks ikka tõsine piin olnud.

Pm terve meie reis siiski tiirles ümber lumelauatamise ja suusatamise. Käisime sõitmas pm iga päev erinevatel mägedel. Mina olin siis see, kes alles õppis lumelauatama ja kui aus olla siis just nendel mägedel, hmm ei ole just alguse suhtes hea algus, kuna esimesel mäel millel me käisime oli algul mingi kaks tõstukit, millel ma pidin ilusti peale saam aja siis jälle maha (aitähh vahetusvanematele, kes mind ikka väga palju aitasid selle juures!). Loomulikult viimase tõstukiga suutsin enda perse kuidagi tõstuki ette jätta ja sain tõstukilt löögi!!! Ma ei olnud saanud isegi mäe peale, kui juba tekkisid vigastused eks!

Esimene päev oli kõige jubedam. Pidin korralikult ära harjuma lauaga, siis kohe viidi mind punasele mäele, kust ma loomulikult karjudes alla tulin, ja siis tehti veel mingit hullemat tempot ka, et siis kohtumispaik kokku selgitada. Ilmselgelt olin mina viimane, kes sinna jõudis 😀

Jahm esimene päev lumelaua õppimise suhtes läks suht edukalt. Oli ilus ja mõnus ilm ning lumi oli ka parajalt sula, et laud libises ilusti edasi. Sain ilusti selgeks sikk-saki sõitmise. Tegin juba ka paar hüpet, kuna keegi ei olnud mulle rääkinud, et kuidas ma hoo maha saaks, kui see liiga suureks läheb. Siis ma lihtsalt lendasin seal suuremate mäeküngaste pealt alla. Pole hullu jäin elama.

Kuid siiski suutsin jälle sabakondi peale kukkuda ( Poolaasta seminar, kukkusin sabakondi puruks! Ja sellest oli siis möödas mingi kolm nädalat?). Ilmselgelt tuli siis varemalt koju minna, kui teised. Mina ei olnud seal ainuke õnnetu, kel õnnestus halvasti kukkuda. Kallis Barbora kukkus enda lõua katki. Seega saime siis ühe auto täis inimesi ja sõitsime hotelli. Saime siis Barbora lõua ära tohterdatud, läksin mina voodisse pikutama, et enda sabakondile natuke puhkust anda, vaatasin siis filme ja jäin magama.

Kui teised ka koju jõudsid käisime ujumas ära ja peale seda istusid vanemad kuskil kellegi hotellitoas ja meie noortega läksime siis välja küla uurima.

Ei leidnud me sealt midagi. Kõndisime küla teise otsa ja sama targalt tagasi, kuna seal külas ei olnud tõesti midagi. Leidsime siis hotelli lähedalt ühe väikse pizza koha, millest sai meie igaõhtune pelgupaik.

Pm kõik see 6 päeva mis me seal Itaalias olime läks kõik ikka mägedel olemise peale. Õppisin ka kolmandal päeva ja peale seda slaalomit. Tõsiselt rõõmus olin ikka, kui välja hakkas tulema. Loomulikult sain ka selgeks, kuidas lahtiste tõstukite peale istuda nii, et lumelaud on jala küljes, õppisin selle ära ka ainult selle pärast, et mul ei jäänud lihtsalt muud üle. Aga eks see oligi kõige parem, kuna esimese mäe peal ma ikka innukalt krabasin laua sülle ja istusin maha (muidu sellist asja ei lubata, kuid tegin tõstuki meestega diili:P). Kuid juba teisel päeval siis õppisin ka selle raske asja ära.

Päris nende tõstukitega ma ei pidanud sõitma, kus on see pulk ja sa toetad nende peale. Kusjuures ei tahtnud nendega sõitmist isegi ära õppida, kuna just eelmine kord ma niimoodi ka enda sabakondile tegin haiget.

Ütleme nii, et terve selle reisi ajal õppisin ma loomulikult häästi palju uusi sõnu slovakkia keeles ( Tänu Edkole, kellega me ikka igal õhtul pikalt jutustasime:)), õppisin ära slaalomi, tõstukitega sõitmise ja sain üldse julgust niisuguse asjaga tegelemiseks, kuna kui sa oled ikka mingi 3000 m kõrgusel ja tahad alla saada, siis sul ei jää ju midagi muud üle, kui pead lihtsalt alla sõitma…

Ainuke selline tüüpiline turistidele omane asi, mida me tegime oli see, et läksime ühel päeval peale lumelauatamist Cortina linna (Itaalia kõige kallim linn üldse!) ja saime kokku Gabikaga, peretuttav, kes töötab Itaalias ühes häästi kallis hotellis Cristallos. Jõime siis seal hotellis temaga teed, rääkisime juttu, näitas meile hotelliruume ja rääkis hindadest (ütlen ainult, et mingi üks öö oli normaalses toas mingi 800 euri. Aga võib-olla peaks seal lõpus üks null veel olema vms.) Pm sealsed hotellikülalise on mingid eriti snoobid ja kui nad meid nägid, et me seal mingite suusapükste jne asjadega, siis oli lihtsalt liiga naljakas mitte neile näkku naerda nende näoilmete pärast.

Peale hotelli läksime siis linna peale jalutama. Tegime siis vaateakna šopingut. Tõsiselt. Ma ei oleks vist raatsinud sealt isegi mingit võtmehoidjatki osta!

Peale seda saime Gabbiga kokku kuskil koogikohvikus, kus ta ostis meile mingit Itaalia special jooki. Peale seda läksime siis mingisse supermarketisse ja siis hotelli tagasi.

Ja nuh suveniirid ostsime siis hotelli kõrval asuvast suveniiripoest. Aap. Loomulikult saime ka netis passida, kohalikus pizzakohvikus.

Terve see reis oli omamoodi huvitav, kena loodus, hea tegevus päevaks ja mõnus seltskond õhtuks. Tõsiselt ma mäletan vist kuni elu lõpuni meie õhtusid seiklusi väljas. Igast lollusi sai korda saadetud ja kohe mitme ämbri täie naerdud:)!

Mälestused terveks eluks:)!

Advertisements

Posted august 5, 2011 by ChicadeDisko in Määratlemata

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: