16-20.02.2011 poolaasta seminar   Leave a comment

Kõik algas siis 15.veebruaril. Tglt juba natuke varem. Kui Teele helistas ja küsis, et kas on ikka kindel, et me oleme seminarile registreerinud, kuna siia maani ei olnud meile kirju tulnud, et kuhu läheme ja rongipiletid.

Vist sain selle kirja kätte mingi 13.veebruaril. Seega hakkasime vahetusemaga mõtlema, kuidas ma saaksin Žilinasse, kuna rong läks Žilinast. Leidsime sellise otsebussi Vavrečkast Žilinasse.

15-nda õhtul pakkisin asju. Kõigepealt päeval ühte kohvrisse ja siis vahetusema arvas, et neil on parem kohver. Seega sain õhtul uuesti enda asju pakkida. Peale seda vahetusema rääkis mulle, kus on rongijaam ja kus on Miraaš (shoping centre kesklinnas).

Järgmisel päeval ärkasin varakult, kuna buss läks mingi seitsme kaheksa paiku. Seega kui valmis sain siis tassisime mu asjad bussi: kohver, lumelaud koos saabastega, lõpakakott ja söögikott(kuna läpaka kotis polnud lihtsalt ruumi selle kõige jaoks mis vahetusema mulle ostis). Vahetusisa viis mind siis Vavrečka bussipeatusesse, tassisime mu asjad sinna ning ta ootas siis, kui buss tuli.

Ootasin mingi aint 5 mintsa, peale seda ostsin pileti Žilinasse ning siis näitasin enda asjade peale ja küsisin, et kuhu ma selle kõik võin panna. Seega kohver ja laud läksid bussi alla ning sõit võis alata. Algul istusin mingi naise kõrval , kuna buss oli päris täis. Arvatavasti paljud sõitsid tööle Dolny Kubinisse. Kuna peale seda peatust oli buss suht tühi ja sain ilusti magama jääda.

Kui juba Žilinas olin ärkasin ülesse. Bussijaamas bussijuht tõstis mu asjad bussialt välja. Võtsin enda asjad ning liikusin siis rongijaama poole, tundes ennast kui eeslina. Inimesid vaatasid mind päris imelikult, sest tassisin lumelauda endaga kaasa aga mitte kuskil ei olnud lund.

Rongijaamas üritasin leida kohta, kus saaks enda kohvri ja laua jätta, sest mul oli mingi kolm ja pool tundi aega, ennem, kui rong läks. Iseseisvalt seda ülesse ei leidnud. Seega küsisin ühe mehe käest, et kuhu ma saaksin enda asjad jätta. Ta suunas mingi kabiinide juurde. Kõndisin siis teise rongijaama otsa, kuid kui neid kabiinikesi nägin, oli selge, et minu asjad sinna ära ei mahu. Siis tuli see mees minu juurde ja ütles, et ma saan enda asjad jätta infopunti. Ta näitas mulle kus see on, tänasin teda ning läksin siis sinna inforuumi.

Tassisin enda asjad sisse, panin seina äärde seisma ning maksin selle eest mingi kaks eurot vist. Sain mingi paberitükikese ning siis tassisin asjad taharuumi. Ja nüüd oli siis aeg selle Miraaši otsimiseks. Läksin siis bussipeatuse juurde ning küsisin ühelt nooremalt naiselt, et kus asub Miraaš. Ta ütles,et lähed bussijaama ja siis seal on mingi silt ja sealt pöörad vasakule jne jne. Ma selle peale küsisin, et kas ma sealt ei võiks minna. Ütles, et võin aga see on väga keerukas.

Tegin siis kõik nii nagu see naine ütles, kõndisin mingi kildi maha. Ja kui kohale jõudsin, nägin, et ma oleks saanud sinna samma kohta, kus seisin, mingi 300 m kõndimisega mitte kildi. Ilmselgelt sellel naisel ei olnud just kõige parem päev olnud ja kell oli alles 10:00.

Miraašis siis hüppasin läbi pm kõikidest poodidest mis seal olid. Ostsin endale rahakoti, ühest teisest poest püksid, poleero, kolm paari kõrvakaid (üks paar oli Teelele) ja ühe kaelakee. Tüüpiline mina. Kui ei ole ruumi kohvris siis ikka minnakse ju šoppama!

Peale seda hüppasin läbi toidupoest ning ostsin endale mingi puuviljasalati. Siis liftiga üles neljandale korrusele, kus oli terve korrus mõeldud igast kohvikutele ja söögikohtadele. Seal oli ka mingi hull suur koht, kus olid lauad ja toolid. Seega istusin sinna, võtsin läpaka välja ning leidsin endale mingi kohviku wifi. Rääkisin mampsi, Jaana ja Heleniga ning nautisin enda salatit.

Kui aint 15 mintsa oli rongini jäänud, läksin tagasi rongijaama. Võtsin eda asjad ning istusin perroonile. Olin nagu täiega närvis, kuna mul ei olnud õrna aimugi, millise perrooni peale ma minema pean. Küsisin algul ühelt naiselt ning siis lõpuks kui oli 5 mintsa veel jäänud, ühelt mehelt, kes ootas ka rongi. Tuli välja, et ka tema läheb Prahasse. Tuli välja, et kask rongi läheb sinna, üks varem ja teine mingi 10 mintsa hiljem. Ta ütles mulle, et kui on aeg perroonile minna ta ütleb mulle. Ootasime veel mingi 5 mintsa ning siis tuli õigele perroonile ronida. Kui aus olla siis ma olin päris närvis… Mina tassisin enda kohvrit ja kõike muud ning see mees pakkus, et ta võib mu laua võtta. Loomulikult ei olnud mul selle vastu midagi. Perroonile jõudes pidime aint 2 mintsa ootama ning rong oligi seal. Selle ajaga sain teada, et see mees reisib pidevalt Prahasse, kuna ta töötab seal. Kui rong tuli nägin ilusti aknast Teelet ja rahunesin maha, kuna olin siiski õige rongi juurde jõudnud. See mees aitas mul asjad rongi tõsta ning Teele tuli mulle vastu. Kallistasime ning tassisime mu asjad siis meie kohtadele.

Rääkisime, mis vahepeal toimunud on ning nautisime rongisõitu. Natuke ennem seda, kui meie lõpppeatus tuli, helistas Dada ning ütles, et nad pidid teise rongiga tulema ja seega peame ronge vahetama üksi, kui me loomulikult tahame, võime ka neid oodata rongijaamas.
Otsustasime siiski, et vahetame ronge üksi. Kui aeg oli maha minna tõstsime asjad rongist maha (seal oli üks vanem mees, kes meid aitas, nii, et aitähh selle eest:)). Peale seda hakkasime uurima, millise perrooni peale pealeme minema. Tuli välja, et teise perrooni peale. Tassisime asjad siis sinna ja juba pidime need kõik rongi peale tõstma. See sõit ei olnud väga pikk. Mingi kõigest pool tundi ja pidime jälle asju tassima hakkama.

Rongijaamas ootasime Veronikat ja Terezat mingi pea tund. Peale seda tassisime asjad autosse ning läksime Kristinale järgi. Peale seda sõitisme siis enda motelli. Lumelaud suusaruumi ning kohver ja muu staffi pidime teisele korrusele tassima, üks trepp oli mõnus lai, teine mingi hull kitsas ja siis pidime uuesti pool korrust alla tassima, kuna see motell oli lihtsalt imelik, kuid hea hubane;)

Meie saime siis kolmepeale toa. Nimeks sai see tuba loomulikult eestlaste tuba:D Valisime endale voodid, panime asjad ära ning läksime alla sööma.
Peale seda oli meil natuke vaba aega ning siis hakkas õhtune programm. Tutvumismängud. Kahjuks mul siiski ei jäänud kõikide nimed meelde. Aga oli veel aega neid õppida.

Järgmisel hommikul kell kaheksa oli hommikusöök. Peale seda panime riidesse, et mäele minna. Sõitsime rongbussiga üles, kuid kuna meil ei olnud tšehhi kroone ja kaardiga maksta ei saanud siis pidime alla tagasi jalutama, kuna me mäele ei saanud.

Seega pool seltskonnast läksid niisama sinna jalutama ning kõik ülejäänud (kõik slovakid ja üks tšehh) läksime mingi 5 km kaugusel asuvasse linna. Pm ma ei mäletagi täpselt aga retk kestis kokku vast pea kaks tundi ning peale seda olime suht väsinud ikka. Motelli tagasi jõudes dušši alla, peale seda sööma ja tunnine uinak. Peale seda oli meie esimene sessioon, kus rääkisime enda perekonnast ning , et kas meil on mingeid probleeme. See sessioon oli ainult slovakkidega.
Peale seda oli õhtusöök ja algas õhtune programm.

Õhtune programm oli siis igast mängud, kuid ennem seda tšehhid tutvustasid enda elu Tšehhis, näidates pilte ja rääkides mis toimunud oli. Kuna ma ennast väga hästi ei tundnud siis läksin varem magama.

Järgmisel hommikul ärgates oli mul veel halvem olla, ju siis külmetasin meie armsa jalutuskäigu ajal.(PS! Üks lõik meie teekonnast nägi välja selline, justkui oleks Eestis jalutanud. Vähemalt meie arvasime Teelega nii!)
Kuid siiski peale sööki kobisin tagasi voodisse, kuna ei olnud lihtsalt jaksu, et mäele ronida. Magasin mitu, mitu tundi.. Kuni kella kaheteistkümneni ja kuna üks Tšehhi Yfukas oli ka haige siis ta käis vahepeal minu juures igast tablette mulle andmas.

Kui teised tagasi tulid ärkasin üles. Tundsin end kohe palju paremini, ning seega läksime alla sööma. Peale sööki oli natuke vaba aega ning siis hakkas uuesti sessioon. Seekord koos tšehhidega. Peale seda õhtusöök ja siis õhtuprogramm. Sellel õhtul oli slovakkide õhtu. Ehk siis meie kord tutvustada teistele meie poolaastat, näidates pilte. Peale seda oli selline väike mängudevoor. Kui see läbi sai ning teised hakkasid lauamänge mängima, tulime me Teelega ära. Panime ööriided selga, mõnusa muusika mängima, laotasime kõik enda söögid, mis me eelmisel päeval ostsime, voodi peale ning õhtu möödus piknikuga ja rääkides. Muidugi lõpetuseks tegime väikese fotosessiooni, mille käigus avastasin enda telefonis igast erinevaid lisafunktsioone, et pilte huvitavamaks muuta ja sarivõtteid teha jne. Igas tahes oli meil väga lõbus.

Lõpuks kui Kristina tuli läksime me õue pingi peale ning siis rääkisime kuni kella üheni vist, ei tea mis oli aga lihtsalt ei olnud und.

Eelmisel päeval oli meil kaval plaan, et ärkame kell kaheksa ning 08:15 läheme alles sööma. Nii siis saigi tehtud. Peale seda riidesse ning jälle sellele rongbussi. Kuna Dominik see kord ei tulnud mäele siis sain ma tema mäepileti. Kui ootasime tõstuki juures siis Teele rääkis ära mulle mida ma tegema pean. Lõpuks kui üles jõudsime tulime maha ja jäime kõiki ootama. Seal oli mingi kaks meest, kes jagasid meile teed ja panid kirja, et kes mäel on jne. Kuna ilm oli päris külm siis keegi loomulikult ei öelnud teele ei.

Siis läksime mingit eriti kitsast teed pidi mäele, algul ikka proovisin lumelauga alla minna, kuid siis andsin alla, kuna mind hirmutasid see suur org, mis seal oli. Kujutasin koguaeg ette, kuidas sellest nõlvast alla lennata on, isegi mu kujutuses ei olnud midagi meeldivat. Seega jalutasin mäeni.

Siis tuli järgmine takistus minu jaoks. Tõstuk, mis oli mõeldud kahele inimesele. Teele, kallike, seletas siis mille ära, mis tegema pean ja sõitsime siis üles. Suhteliselt pikk sõit oli. Ning see lõpp ei meeldinud mulle üldse. Järsk nõlv üles ja siis alla. Tänu minu osavusele me kukkusime. Vabandust Teele!

Peale seda hakkasid minu lumelauatunnid. Õpetajaks oli mul siis Teele. Mingi õppisin siksaki ära ja siis lõpuks 45 mintsa või loodan, et siiski vähem õppisin, kuidas laua peal püsti seista ( see ei olnud üldse hea harjutus mu pepule!!!). Lõpuks olime siis poole mäe peal. Kusjuures ilmaga meil väga ei vedanud, kuna oli udune, külm, lume asemel oli jää (isegi kui lund sadas, sadas tegelikult jäätükikesi…Siber!).

Minujaoks järgmine takistus. Järgmine tõstuk. Seekord siis need üksiktõstukid, punase kettaga, mille peale pead toetuma. See oli kohutav. Kaks korda kukkumist (pepu ja põlved) ja lõpuks ikka jalutasin üles.

Siis hakkas mu kallis õpetaja mulle õpetama slaalomit. Kui aus olla siis see ei tulnud mul üldse välja! Seega siksakitasin edasi:D

Alla jõudes olid kõik teised juba seal. Tegime paar ühispilti ning siis pidime uuesti üles minema. Üks väike probleem. Ma ju ei osanud seda!

Proovisin ühe korra, kukkusin põlvede peale, proovisin teisel korral, kukkusin sabakondi peale, karjusin seal natuke ja lamasin mintsa ning proovisin uuesti. Kohe kuidagi ei tulnud välja. Seega otsustasime, et sõidame alla ning tuleme uuesti selle kaheinimese tõstukiga üles. Kui hakkasin enda lumelauda ilusti jalgade külge kinnitama, avastasin, et mu klamber on katki. Kruvi oli ära tulnud. Leidsin selle kruvi üles, kuid kuna seal ei olnud mingit ski service-it siis pidin katkise klambriga alla sõitma. Kukkusin loomulikult veel kaks korda perseli. Jeii..OO happy day eks.
Lõpuks kui alla jõudsin, ootas Teele mind seal. Kuna mu parem poolne klamber oli katki, pidin seekord vasak jalg ees üles minema. Mis oli tõsiselt kohutav, kuna me kukkusime ja lohisesime natuke üles poole ja saime lõpuks enda lauad tõstuki pealt lahti. Selle tegevuse pealkiri peaks olema:”Võitlus elu eest!”. Lõpuks libisesime alla tagasi.

Otsustasin, et jalutan tagasi, kuna perse haige ja klamber katki. Seega Teele läks üles, kuna Dada ootas meid.

Tuli välja, et minu teekond oli siiski lühem, kui nende oma, kuna jõudsin ennem kohale. Helistasin Teelele, et küsida kus nad on ja kuhu ma minema pean. Lõpuks siiski ootasin nad ära ja läksime koos ühte restosse.

Jõime kuuma teed ning ootasime enda lõunasööki. Tellisime küüslaaugu suppi ning mingeid pallikesed.

Peale seda teised otsustasid, et lähevad veel mäele. Mina jäin koos Romanaga ristsõnu lahendama.

Lõpuks kella nelja paiku sõitsime alla. Suht külm oli ikka, seega ei olnud meil ühtegi kohta, mis ei oleks kaetud olnud. Kiiver peas, prillid ees, sall ninani tõmmatud jne.

Tagasi jõudes vahetasime riided ära ning läksime alla õhtust sööma. Me läksime kolmekesi varem, kuna minujaosk oli väga valus treppe kasutada. Tellisin endale kofola ära. Ning lõpuks, kui teised kohale jõudsid, ei suutnud mina enam istuda, kuna liiga valus oli. Seega jätsin õhtusöögi vahele, võtsin enda kofola kaasa ning läksin üles. Dada tuli minuga kaasa, andis mulle valuvaigistit ning seega lamasin voodi peal ning olin internetis. Kui Teele ja Kristina tagasi tulid, otsustasime me teelega veel magada, ennem õhtust sessiooni.

Algul ei kujutanud ette, et kuidas ma sellest osa võtan, kuid siis vabastati mulle teises toas voodi ning jäeti vaheuks lahti. Selle sessiooni ajal rääkisime, mida tahame teha järgmise poolaasta käigus ja mis probleemid meil ka tekkida võivad. Peale seda anti meile 10 mindine paus. Mina loomulikult oma kohalt ei liikunud. Seega Teele tõi mulle läpaka. Tähh selle eest:)

Selle õhtu programmi pidid vahetusõpilased välja mõtlema. Ainukesed, kes midagi mõtlesid olid Teele ja Kristina. Seega peale nende mänge mängiti edasi Yfukate mänge. Mina istusin läpakas ning hiljem ühinesid minuga Teele ja Kristina:) Tegime paar pilti ning peale seda, kui teised hakkasid Mafiat mängima läksime me Teelega magama.

Järgmisel päeval ärkasime viis minutit ennem kaheksat, et sööma minna. Peale seda oli meil aega, et ennast valmis seada (riidesse, meik, soeng jne)ning, et asju pakkida. Kui ma lõpuks kõik valmis sain, helistasin enda vahetusemale. Rääkisin, et mu sabakont on vist katki ja sama on ka lauaga. Rääkisime veel, et kuhu ta mulle vastu tuleb ning siis lõpetasime kõne ära kuna oli aeg kohvreid alla tassima hakata.

Siis oli meil niisama aega, seega rääkisime niisama juttu. Mul olid sellised armasad kõrvarõngad, kus ühe peal on Love ja teise peal Me. Seega saime ka natuke laulda!

Kuid siis tuli välja, et meie toa võti oli kadunud. Õnneks leidisme üles. Peale seda vaatasime koos Chaova ja Teelega pilte, mis Chaova tegi selle aja sees.

Ning oligi aeg rongi peale minekuks. Kallistamisvoor ning siis tassisime asjad bussi. Ennem, kui ära sõitsime tegime pilti motelli ees.

Rongijaama jõudes ütlesime head aega Terezale ning tassisime asjad sisse, kuna pidime veel tund ja pool rongi ootama. Teised läksid poodi mineraalvett ostma ning me Teelega jäime sinna pagasi juurde. Lõpuks kui rong kohale jõudis tassisime asjad sisse ning istusime maha. Meil viie peale oli ikka väga palju asju!

Ma loomulikult ei saanud ilusti istuda seega lamasin seal. Rääkisime Lenaga juttu.

Kui ronge vahetasime pidime jälle enda asjad teise perrooni peale tassima ja natuke ootama. Kui uue rongi peale saime, pidime eralduma teistest, sest meil Teelega oli istmekohad broneeritud, kuid teistel ei olnud. Seega me Teelega läksime enda kohtadele. Rääkisime juttu ning olime niisama.

Lõpuks kui Žilinasse jõudsime, Teele aitas mul asjad maha tõsta ning läksin siis rongijaama kohvikusse, tellisin endale kakaojoogi, mis ei olnud just kõige maitsvam ning istusin netis.

15:15 läksin bussijaama. Kui sinna jõudsin oli buss juba ees. Ostsin end pileti ära ning see kord ütles bussijuht, et ma võin enda asjad bussi enda juurde võta. Seega tõstsin kõik enda asjad bussi, panin istme peale enda kõrvale (isegi ei uskunud, et mu kohver, lumelaud, söögikott ja läpakas ilusti ära mahuvad ühele istmele, aga mahtusid!) ning jäin magama. Ennem Vavrečkat helistasin Slavkale, sest olin Vavrečka lähedal ja tahtsin teada, mis õnnetus oli juhtunud, kuna seal oli kiirabi,, politsei jne. Tuli välja, et kolme auto kokkupõrge oli toimunud seal. Lõpuks jõudsin siis Vavrečkasse. Kallistasime ning siis Slavka aitas mul asjad bussist välja tõsta.


Koju jõudes hakkasin mina asju lahti pakkima ja teised läksid koos Molliga jalutama, et näha mis toimus seal, kus avarii oli.

Kui sain kõik enda asjad lahti pakitud jõudis Robko koju ning hakkasime hamburgereid tegema. Kui lõpuks kõik koju jõudsin, rääkisime minui seminarist ja mis vahepeal juhtunud oli ning ma kobisin siis magama. Kuna olin surmväsinud ja järgmisel päeval pidin kooli minema.

Selline oli siis minu kogemus poolaasta seminaril. Juhtus küll igasuguseid õnnetusi ja äpardusi, kuid hea seltskond ja toredad õhtuprogrammid tegid siiski selle poolaastaseminari väga lõbusaks ja meeldivaks:)


PS! Ei hakka seda kõike ise praegu läbi lugema. Võite mulle kirjutada kommentaaridesse, kui mingi asi väga häirib, kuid siiski arvan, et kõikide nende kirjavigadega, siiski saate aru sellest postitusest:D

Advertisements

Posted märts 1, 2011 by ChicadeDisko in Määratlemata

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: